Ohhoo!

Esimest korda siis sel aastal vees.

Midagi nagu oli meeles, aga valdavalt oli jälle selline tunne, et tahaks ainult appi karjuda:D

Rohkem ei oska kommenteerida:D

Põhimõtteliselt võiks põllu peale surfama minna:D

Vääga-väga hea lumelauahooaeg! Snowkitet sain vaid 2-3 korda proovida, aga pole hullu, kevad tuleb;) Sel aastal läheb küll veidi keerulisemaks see mere äärde saamine- kooli lõpetamine, töö, uude kooli sisseastumine  jne, kuid luban, et kasutan igat võimalust merele pääsemiseks!

Üle pika aja Raademetsas, seekord lohega:) Lund oli ulmeliselt palju! Panin vist umbes tund aega lohet kokku, sest peamiselt pidime sõbrantsiga teineteist lumevangist päästma:D Lõpuks käisime ainult neljakäpukil või roomasime. Eniveii, lohe koos ja sain ta ühe puhanguga üles. Veits sai midagi teha kuni tuul jälle otsa sai ja lohe alla kukkus. Tuul kõikus 0-10m/s vahel.. Metsatukk ja mägi muudavad siin tuule päris ebastabiilseks, aga ajab asja ära, ei tohi vinguda:D  Tundub, et pühapäeval puhub veits rohkem ja ühtalsemalt:)!

Vennal õnnestus vahepeal kohalik võistlus krossis kinni panna ning sõber hüppas üle Opel Astra. Niipalju siis kohalikest uudistest:D

Noonii, vahepeal pidi natuke koolis nägu näitama ja paar päeva olin haige. Reedel oli juba enam-vähem ok ja sai kohe jälle Raademetsa mindud. Esimene tund kulus korrastustöödele- seal oli suht sea songermaa juba. Teisi tüüpe oma “professionaalsete lumelabidatega” polnud niiet kuigi heaks just olukorda ei saanud. Juba enne hüpet kiskus tasakaalu kuskile poole ära ja üleüldse polnud kuigi hea. Veits sai veel niisama puudris sõita. Ilm oli vähemalt superilus ja soe ning lumi oli kohati nabani:D Laupäeval tuli palavik jälle tagasi, deem:(

Lumi kõrvuni, ilm soe ja tuuline. Tuli mõte snowkite’ima hakata, aga need hüpped ei andnud rahu. Tegelikult puhus seal ka eelmisel korral ja sõber ootab juba huviga millal ma oma lohe lahti pakin ja sellega suusalifti hakkan tegema:D Järgmisel korral siis ehk:) Hüpetega hirm minimaalne, mõnikord viskab mingi bloki veel ette ja pidurdan. Mingi imelik kiiks on lasta kogu raskus tagumisele jalale ja tõmmata nina püsti.. Maandumisel rõhun ka liiga palju tagumisele ja käin käpla, aga meil seal pehme maanudmine;) Üks indie katse lõppes küll pea ees sukeldumisega, aii:/ Suht ruttu läks üle:) Siis veel paar indy katset millest üks peaaegu õnnestus ainult et haarasin varbast ja teisel jäi väheke puudu. Väikevend tegi juba mitu korda ära, väga tubli! Teised laamendavad seal ikka vägagi mõnusalt, aga see-eest olen ma ainuke naisesindus:D

Lihtsam oleks sinna elama kolida. Lõuna paiku ärkasin ja kohe jälle raademetsa. Niii super tingimusi ei saa ju raisku lasta;) Jõudsin kohale ja leidsin sealt juba 3 tüüpi lammutamas, varsti jõudsid tuttavad ka järgi ning siis oli meid juba päris palju. Alguses põdesin veel hüppamist ja vegeteerisin seal niisama. Siis veits julgustati ja aeti mind ka ikka hüppama ning lubati mitte kõva häälega naerda (vaikselt ainult). 2 tundi sai seal lõpuks müdistatud. Täiesti super, ainult et see mägironimine pole eriti minu teema aaga kes üles ei roni, see alla ei saa:D

Täna oli ilm soe ja sai jälle Raademetsa künkale minna. -20 kraadiga ei tahtnud nagu hästi minnagi aga -16 tundub juba nagu suvi:) Mõnus puuder oli, kohati sõitsin ennast kuskile lumme kinni ega saanud enam püsti. Selline lumme uppumise tunne tuli:D Sõitsin veits niisama ja õppisin oma kukkumishirmu blokkima. Peale eelmise aasta seljatraumat kardan kogu aeg kukkuda, aga see on nõme hirm ja tahan sellest üle saada. Sain kah:) Ühed head inimesed olid sinna koralikud hüpped kokku lükanud, niisiis kobisin sinna. Paar esimest korda läksid nässu, kolmandal tegin ära. Maandudes käisin muuidugi ümber omadega, aga pohh, vähemalt ei värise enam:D Homme jälle;)

Mälestus viimasest kokkupuutest lohega oli kole ähmane, aga täna sain seda viga parandada:) Plaanisin ainult lauaga minna aga noh, igaks juhuks sai lohe ka peale visatud. Raademetsas puhus nii, et ei saanud autoustki lahti ja lund tuiskas. Selline asi on meil siin haruldane:) Veits kõhe oli isegi, kujutasin juba ette kuidas lohe lendab esimese asjana elektriliinidesse ja mina jään sinna otsa kuni hommikuni kõlkuma. Nii siiski ei läinud, sain lohe ilusti üles ja veits harjutasin jälle. Väga jõhkralt retsis ja sikutas igale poole, tuult mõõtsin 13-16m/s. Ühel hetkel tõmbasin poweri peale ja sain ühe õhulennu jeei! Lõpuks maanudsin mõnusa matsuga ja sai veits ninaga lund küntud:D Hää adrenaliinika sai üle mitme kuu, kaiffff!

Muhedat jõuluaega:)

Supersupersuper üritus oli!  Mõnus rahvas, kihvt koht ja paju rummi.  Jõudsin reedel lõunaks kohale ja käisin saarega tutvumas. Kiirust ei piira seal pmst mitte keegi ja lootsin oma uue kiiruserekordi teha, ainuke jama, et asfalt sai enne otsa kui auto 100 sisse võtta jõudis… Muidu armas pisike saareke, nägin ära peamised vaatamisväärsused nagu majakas, kirik, rahvariietes inimesed ja küla parmud:) Siis tagasi laagriplatsile ja pidu läks lahti.  Laupäeval anti meile natuke tuult kah, aga minu 9-se jaoks oli vähe, kuigi sõideti ka 8-tega. Paar bodydragi ja vaatasin, et suht mõttetu katsetus, peaks pumpamist oskama ja värki. Kuskilt tulid kuulujutud, et Pärnu kandis puhub ja panustasin sellele, sest niikuinii pidin juba 15:30 praamiga tagasi tulema. Aga õhtuks oli juba sealgi vaikus:( Ootan juba vaikselt talve, sest põldudega on mul siin Eestimaa südames veidi paremad lood kui merega;)